Päev algab iga ilmaga (99% hommikutest) õues võimlemise ja hingamisharjutustega, mis võib esimest korda paastujatele tunduda kummaline, aga paari päevaga nad harjuvad sellega. Kui on alla 20 kraadi külma, võimleme värskelt tuulutatud suurte akendega saalis.
Hommikuvõimlemine on hädavajalik seepärast, et ööune ajal puhkab kogu keha peale maksa, mis töötab läbi mürkainetest saastunud verd. Et mürgid häviksid maksas kiiremini, vajab keha liikumisest saadavat hapnikku nagu tuligi.
Värskes õhus pikka aega liikumine, võimlemine ja vesivõimlemine, jooga ja hommikused harjutused kuuluvad tingimata paastukuuri juurde. Kui patsiendil pole vastunäidustusi, sobib iga päev kuni 10 km jalutamist tempoga 5 km tunnis. Meil Looduses kõnnitakse alati keppidega, sest kepikõnd aktiveerib vereringet ja puhastumisprotsesse.
Kepid annavad tavakõnniga võrreldes koormust juurde ja see on hea nii südame vereringele kui ka liigestele. Kui inimene kulutab energeetiliselt rohkem kilokaloreid, mõjub see hästi ka selgroole. Saalis tehakse ühiselt venitusharjutusi füsioterapeudi abiga ja tehakse võimlemiskeppidega harjutusi. See on kasulik näiteks seljaprobleemide korral, mida esineb peaaegu kõigil, kes paastuma tulevad.
Kaks korda nädalas pakub jooga või schindo nii vaimset kui ka füüsilist tegevust õhtul, kui on suhteliselt vaba aeg. Paljud ei julge oma tavaelus joogatreeninguid alustada, aga kui paastukuuri ajal on saadud hea kogemus, ollakse võimelised hiljem jätkama, nagu on selgunud vestluses korduvpatsientidega.