Saksamaal saab toidutalumatuse testi teha haigekassa kulul, sest ka riiklikul tasandil lähenetakse haigustele üha enam looduslikust küljest. Pooled Saksa arstide määratavad ravimid on pärit loodusravist ja homöopaatiast ning arstid täiendavad end meeleldi loodusravi alal. Eestis on keemilised ja sünteetilised preparaadid kahjuks liiga populaarsed. Kui noored naised, kes plaanivad peresse last või juba on lapseootel, arvestaksid nii raseduse kui ka imetamise ajal oma toidutalumatuse testi tulemusi, saaksid nad tublisti vähendada oma (tulevaste) laste allergilist reaktsiooni toidule. Tänapäeva probleem, väike laste atoopiline dermatiit on sellega tihedalt seotud: seda haigust esineb juba igal teisel imikul ja väikelapsel. Minu juurde tulevad noored emad sageli murega, et nende imiku nahk on muutunud karedaks, aga nad ei taha anda lapsele hormoonpreparaate, mille arst on välja kirjutanud. Kui tegu on rinnalapsega, teeme emale toidutalumatuse testi, et määrata talle dieet. See on uskumatu, kui palju saab ema oma lapse tervise heaks ära teha.
Arsti juhendamisel
Kui kaalulangetamise nimel dieeti pidav inimene piirab kalorite hulka, ent kasutab toiduaineid, mida ta ei suuda seedida, ei lange ta kaal sugugi. Mida rohkem meil oma tervise kohta infot on, seda paremini oskame oma organismi eripäraga toime tulla. Toidutalumatuse test üksi ei lahenda kõiki probleeme. Talumatuse taga on organismi häired, millega tuleb tegelda, et testi tulemuste järgimisel oleks ka reaalseid tulemusi. Pole harvad juhud, kus patsient tuleb sooviga teha toidutalumatuse testi, ent sellele eelneva visiidi käigus ilmneb, et tal oleks mõttekam teha kõigepealt korralik soolepuhastus ja läbida probiootikumide kuur ning minna üle tervislikule toitumisele. Alles siis, kui kõik need sammud pole mõne aja jooksul tulemusi andnud, kaalume toidutalumatuse testimist. Üks tegur on ka mikrofloora, mille koostis soolestikus on mingil põhjusel häiritud. Võib-olla tarvitab inimene palju ravimeid, antibiootikume, või sööb tihti toitu, mis sisaldab suures koguses mikrofloora kasvu pärssivaid säilitusaineid. Kui me ei tegele kõigepealt soolestikuga, mille hulka kuulub ka soolepuhastus, võib olla üsna kindel, et toidutalumatuse testi alusel toitumine ei anna tulemusi. Kui bioresonantsdiagnostika on osutanud mõne organi talitluse häiretele, saab patsient testi tulemustega kaasa lisanõuandeid ravi kohta. Näiteks võib sobida mõni sellistest raviviisidest nagu homöopaatia, osteopaatia, raviteede joomine, režiimi parem järgimine vmt.
Alles pärast seda, kui arst on oma töö teinud, st aidanud soolestiku tööle saada ja muude võimalike probleemide ravi alustanud, on toitumisnõustaja kord. Tema ülesanne on aidata patsienti üleminekul uuele söömiskultuurile ja eluviisile, toetada ja nõustada teda, sealhulgas soovitada toitumispäeviku pidamist. Mõni aeg tagasi oli palju neid, kes tulid toidutalumatuse testi tegema ennekõike seepärast, et normaliseerida õige toitumise abil oma kehakaal. Nüüd on hakatud mõistma, et test annab terviseseisundi kohta rohkem infot: selle abil selguvad allergia, kolesterooli, veresuhkru, vererõhu ja teiste häirete põhjused.
Toidutalumatust on mõtet testida ainult sellel, kes tõepoolest soovib oma tervist parandada ning on võimeline eluviisi muutma. Nõrga talumatuse korral tuleb toiduainest loobuda üheks-kaheks kuuks, keskmise talumatuse korral kaheks kuni neljaks kuuks, tugeva talumatuse korral kuni pooleks aastaks ning ülitugeva reaktsiooni tekitanud toiduaineid (geneetiliselt ebasobivad) ei tohi süüa kuni aasta või mõnikord ka kogu elu. Üllatused on toidutalumatuse testi tegijale garanteeritud.
Kui kiiresti peegelduvad toidutalumatuse testi tulemused tervise paranemises, sõltub paljudest teguritest. Kõigepealt on tähtis, et uuest menüüst hoitaks täpselt kinni, tegemata isegi väikseid erandeid. Teiseks reageerib iga inimese organism muudatustele erineval ajal ja moel. Vahel märkan positiivseid muudatusi juba kuu aja pärast. Kui aga uus menüü on varasemast tunduvalt erinev, võib juhtuda, et organism vajab sellega rakutasandil harjumiseks kauem aega. Et saada teada, millised antikehade leiud kujutavad endast meie immuunsüsteemile ohtu, tuleb jätta hakatuseks menüüst välja kõik testis reaktsiooni näidanud toiduained ja minna pooleks aastaks nn elimineerimisdieedile.
Oluline on püüda ka sel ajavahemikul toituda mitmekesiselt, süües seni vähemtarbitud toiduaineid, mis testis reaktsiooni ei andnud. See on vajalik, et mitte põhjustada kalorite või toitainete puudust organismis. Kindlasti ei tohiks iga päev süüa ühte ja sama toitu. Kui testis oli nii palju reaktsiooni andnud toiduaineid, et ilma nendeta on tasakaalustatult peaaegu võimatu toituda, ei jää muud üle, kui kaasata mõni testis nõrgema reaktsiooni andnud toiduaine. Teisisõnu on elimineerimisdieet üldjuhul tulemuslik ka siis, kui väldite ajutiselt ainult neid toiduaineid, millele teie organism testi järgi kõige tugevamini reageeris.
Kui pool aastat on elimineerimisdieedi alusel toitutud ja terviseseisundis on näha muutusi, võib oletada toidutalumatust. Seejärel on lubatud testis enim silmatorganud toiduained ükshaaval ja väheses koguses taas menüüsse võtta, jälgides hoolikalt keha võimalikke reaktsioone. Reaktsiooni tekkimisel tuleb vastav toiduaine taas pooleks aastaks kõrvale jätta. Kui ka seejärel näitab keha selle aine suhtes üles talumatust, on tõenäoline, et sellest tuleb loobuda kas pikemaks ajaks või lõplikult. Üks võimalus vähendada edaspidi toidutalumatuse tekkimise võimalust on lisaks ebasobivast toiduainest loobumisele võtta probiootikume, mis tugevdavad soolestiku mikrofloorat või ravivad võimalikku soole talitluse häiret. Organismi puhastumiseks on vajalik ka piisaval hulgal vee joomine.